Isolaatkeel

Isolaatkeel

Maailmas on olemas keeli, mida ei ole seni õnnestunud genealoogiliselt liigitada. Selliseid keeli nimetatakse isolaatkeelteks. Need on keeled, mis ei paista ühegi teise maailma keelega suguluses olevat. 

Üks selline keel on Põhja-Hispaanias ja Lõuna-Prantusmaal elavate baskide keel, teine aga burušaski keel, mida räägitakse Põhja-Pakistanis ja Põhja-Indias. Arvatakse, et baskid olid Edela-Euroopa põliselanikud enne indoeurooplaste saabumuist ning et burušid olid Põhja-India põliselanikud enne draviidide ja indoeurooplaste tulekut. 

Isolaatkeeltest on veel kusunda keel, mida räägitakse Nepalis Gańḍakī ringkonnas. Kusunda keelt räägib veel umbes 7 inimest.

Arvatakse, et kusunda keel on jäänuk keeltest, mida räägiti Nepalis enne tiibeti-birma ja indoeuroopa keelte kõnelejate tulekut.

Isolaatkeeled ei ole täiesti omamoodi, sest nad on kõik olnud kontaktis ümbritsevate keeltega. Võib kindlalt väita, et iga keel on saanud teistelt keeltelt mõjutusi.

Eesti rahva kujunemine

Eesti rahva kujunemine

Läänemere piirkonda on inimesi tulnud Lääne- ja Kesk-Euroopast kui ka lõunast ja idast. Läänemere piirkonna esimene keraamikakultuur on pärit lõunast. On ka väiteid, et Eestisse on inimesi tulnud Ibeeria kui ka Ukraina piirkonnast, kus inimesed jääaja perioodil elasid. Hiljem Eestisse levis kammkeraamika ida poolt.

Siberist on pärit ka osa eesti, soome ja läti meeste juuri. Veel arvatakse , et Läänemere-äärsed alad olid küttidele ja kalastajatele väga soodsad, millega kaasnes kõrgem asustustihedus ja elujõulisem kultuur. Huvitav on märkida, et Siberi juuri esineb väga harva Poolas ja Rootsis ning Lääne-Euroopas puudub üldse. Nendel aladel muutus põllumajandus peamiseks elatusallikaks.

Pronksiaegsed kultuurid tulid Läänemere aladele Kesk-Euroopast. Varasel rauaajal Läänemere kirdepiirkonda mõjutas Venemaa. Keskajal Läänemere äärt mõjutas Saksamaa, hiljem aga Rootsi ja Venemaa. Ajalooliste ja poliitiliste muutustega muutusid ka eestlaste juured.

Tere , tere ! Mu lemmikklassikaaslased !!!